Kooli ajalugu
Lühiülevaade kooli ajaloost
1848
Mustvee Vene Gümnaasiumi ajaloo algusaastaks on
1848.aasta, novembrikuu. Arhiiviandmete põhjal täiendatakse esimese vene
kihelkonnakooli avamisest Mustvee (Tšornaja) Püha Nikolaise Õigeusu
Koguduse juures 16.(22.)nov.1848.aastal. Dokumendist loeme: „ ...
открыта в селе Чёрное с 22 ноября 1948 года Приходская школа …
каждогодно отпускать на наём оной 11 рублей и на отопление 9 рублей
серебром …” (on avatud Tšornaja asulas kihelkonnakool 22.novembril
1848.aastal, mille ülalpidamiseks eraldatakse igal aastal 11 rubla,
küttekuludeks 9 rubla hõberahas)-
1877 – 1878
Kihelkonnakool tegutses Mustvee Püha Nikolause Vene
Õigeusu Kogudusele kuuluvas hoones 1877.aastani (nüüd: Mustvee
Gümnaasiumi söökla). 1878.aastal toimus õppetöö renditud kivimajas, mis
mahutas 100 inimest. Õpijate aukasvas, tekkis vajadus uue koolihoone
järele . 1898.aastal ehitati Mustvesse (Tšornaja asulasse)
kahekorruseline punane telliskivimaja Narva tänavale. 1900.a. pühitseti
uus koolihoone pidulikult sisse. Praegu õpivad selles hoones
(rahva seas nim. „punaseks koolimajaks”) Mustvee Vene Gümnaasiumi
algklasside õpilased ja alumisel korrusel töötab kooli söökla.
1908
1908.aastal elas Mustvees umbes 4000 inimest,
ümberkaudsetes külades -
2500. Enamik neist olid vene rahvusest. 1909.aastal avati Mustvee
linnakool (Tšernovskoje Gorodskoje Utšilištše) mis muudeti 1913.aastal
kõrgemaks algkooliks (võšenatšalnajaks). See oli venekeelne,
neljaklassiline õppeasutus, kus õppetöö oli tasuline. Kõrgem algkool
(Tšernovskoje Gorodskoje Utšilištše) oli mõeldud
ministeeriumikooli lõpetajatele. Endiselt toimus õppetöö ka
pühapäevakoolides kirikute juures.
Linnakoolis õpetavate õppeainete hulk laienes:
õpetaja Klaudia Nikolskaja hakkas õpetama saksa keelt (õppemaksuks 2
rubla aastas) ja hiljem 1910.aastast võis õppida prantsuse keelt. Kuna
igal aastal siirdus üha rohkem linnakoolilõpetajaid tööle koolidesse
õpetajatena, siis tekkis vajadus pedagoogiliste kursuste avamiseks
Mustvees. Kursuslased pidid sooritama vastavad katsed kursustel
osalemiseks. Peaaegu kõik osalejad sooritasid edukalt katsed ka kursuste
lõppedes.
1936
„Saabus 1936.aasta. Pidime ise õppima... Siseneme
koolimajja. Väikeses koridoris tervitavad meid lahkelt naeratades
õpetajad Anna ja Vitali Vojevodskid. Anna tumesinises kittelkleidis
lumivalge kraega ja Vitali vene rahvariietes. „Kallid lapsed! Asuge
edasi! Asuge, asuge julgesti, kallikesed! Võtke riidest lahti! Tulge,
tulge sooja!” Need soojad sõnad liigutasid meid südamepõhjani. Jookseme
rõõmsalt teisele korrusele. Vastvärvitud seinad, valged laed, laikivad
põrandad, soojad ja avarad klassiruumid andsid tunnistust sellest,
kuivõrd oodatud olime... Mingi omapärane ja imeline aroom saatis meid
sel päeval, mille hõngu tunneme tänapäevani”. Direktoriks oli siis Pavel
Migatšov, viisakas, taktitundeline, sõbralik, range ja nõudlik pedagoog.
Tänu õpetaja Lumingule (neiuna Sommer) saime
selgeks eesti keele. Jevgenia Luming tutvustas eesti rahvaluulet. Ta
kasvatas meis austust leiva vastu, hindama talupoja-põllumehe tööd. Jah,
see väike tükike leiba oli meile tal ajal väga kallis! „ ... soe leib ja
soe süda ... oh, mil maitses magus see...”, meenutame Liivi „Rändajat”.
Juhtus vahel, et leivatükike maha kukkus, pidime üles tõstma, lööma
risti ette, suudlema ja ära sööma. Nii kasvatasid meid ka meid meie
vanemad.
1940
Tutvudes Mustvee linnakooli (Tšernovskoje
Gorodskoje Utšilištše)
õppenõukogude koosolekute protokollidega aastast 1922 – 1940 (neid oli
300) ja kooli hoolekogu tööga ajavahemikul 1925 +1934 näha, kui suure
armastuse ja soojusega, oskuslikult ja omapäraselt avastasid laste
hingemaailma nende õpetajad-pedagoogid. Koolil oli täita tähis koht
kultuurielu edendamisel ja säilitamisel Mustvees. Aastakümneid juhatas
kooli laulukoori ja
keelpilliorkestrit andekas dirigent, muusikaõpetaja Pavel Logozov. Teda
abistasid (hiljem
iseseisvad koorijuhid, muusikategelased) õpetajad Jevgenia Sommer
(Luming) ja Kallistrat Malõšev (töötas ka pühapäevakoolis kiriku
juures). Näiteringi juhendasid õpetajad-abikaasad Fjodor ja Jelizaveta
Titovid, Maria Lavrova, Dmitri Goruškin ja Ksenia Melnikova. Tegeleti
kunstilise võimlemisega. Juhendajateks Jevgenia Sommer (tütarlastel) ja
Dmitri Goruškin (poistel). Edukalt töötas käsitööring „Kodukolle”.
Tekkimist ja pitsikudumist õpetas Zoja Logozova. Teda meenutatakse
endiste kasvandlike poolt kui heasüdamlikku, taktitundelist, tõelist
käsitöömeistrit kuldsete kätega. Õpetajad olid siis ise režissöörid,
dekoraatorid ja kostümeerijad!
Kool töötas kahes vahetuses. Hommikul – noorsugu
õpilased, õhtul istusid koolipingis lastevanemad. Ka nemad õppisid
lugema ja kirjutama! Paljud neist olid kirjaoskamatud. Täiskasvanute
koolitus on tuntud likbezi nime all, mis tähendas kirjaoskamatuse
likvideerimist.
1945
1 september 1945.aasta – sõjajärgse kooli esimene
koolipäev. Esimesse klassi tuli niipalju lapsi, et moodustati kaks
paralleelklassi A ja B. Esimese A klassi õpetajaks sai Maria Lavrova.
Maria Lavrova sündis 27.jaanuaril 1897.aastal Paša asulas Ladoga
maakonnas Sankt-Peterburi
kubermangus. 1915.aastal lõpetas S.-Peterburi Issidorovi nim.
Pedagoogilise Kooli. Pärast lõpetamist töötas 2 aastat Gdovski maakonna
külakoolis. 1917.aastal abiellus Maria Lavrova ja sõitis koos abikaasaga
Eestisse. Uueks elukohaks sai Narva linn. 1940.aastast töötas peipsi
järve läänekaldal asuvas Uusküla külakoolis (Ida-Virumaa). 1945.aastal
kolis perekond Mustveesse, kus Maria töötas
1960.aastani algklasside õpetajana. Ka pensionil olles töötas
mõnda aega koolis. Maria Lavrova armastas oma kooli, kodulinna. Viimased
eluaastad möödusid poja juures Leningradis. Suri 1986.aastal
90-aastasena.
Paraleelklassi juhendas Jelizaveta Titova. Pörast I
Maailmasõda (1914 – 1918) emigreerus Eestisse. 2 aastat töötas õpetajana
Alajõe külakoolis (Olešnitsas), hiljem koos abikaasaga Mustvee 2
Keskkoolis. II Maailmasõja alguses emigreerisid abikaasad Venemaale
Tšuvašši Autonoomsesse Vabariiki, kus abikaasa Fjodor Titov ka suri.
Pärast sõda koos tütarde Anna ja Galinaga tuleb Jelizaveta Titova tagasi
Mustveesse ja töötab siin kuni pensionile jäämiseni. Elu viimased aastad
möödusid tütarde juures Tallinnas. 28.detsembril 1971.aastal suri.
Maetud Metsakalmistule.
1947-...
Sõjajärgsed aastad olid koolile väga pingelised ja
töörohked. Koolihoone, õppematerjal vajasid korrastamist.
1948.aastal loodi kooliraamatukogu põhifond, mis
täieneb pidevalt ning mille üle oleme väga uhked. Raamatkogu fondid
sisaldavad vene-, eesti-, inglise keelset klassikalist ja tänapäeva
uusimat kirjandust, entsüklopeediate ja teatmike laia valikut. 500
aastat oli raamatukogu juhatajaks kooli vilistlane Jefrossinia Klimova
ning 1997.aastast sai tema abiliseks (samuti vilistlane) Liida Demidova,
kes on praegu selle suure vaimuvaramu perenaine.
1949.aastast anti koolis 11-klassilist haridust,
mis muudeti 1952.aastal 10-klassiliseks. Samal ajal alustas tööd
internaat, mis oli mõeldud nii eesti kui vene koolide õpilastele.
Internaadi avamine andis võimaluse saada keskharidust ka maalastel.
Haridustase, uued meetodid ja võtted on alati vene
kooli juhtkonda huvitanud. 1965.aastast oli kooli muretsetud
kinoaparaat, mis võimaldas õppeprotsessi mitmekesistada ja elavdada.
1970.aastast sai koolipere oma bussi, millega sõideti
õppeekskursioonidele, laulupidudele, ka töökäikudele. Bussijuhina töötas
kooli vilistlane Aleksei Grinkin.
1970.aastal avati kooli juures klass erivajadustega
õpilastele.
1976.aastal mindi üle kabinetsüsteemile, mis
võimaldas tundides maksimaalselt näitmaterjali kasutada. (Taaskord
pöörduti kabinetsüsteemi juurde kaks aastat tagasi).
70-ndail kerkis esile vanemate klasside õpilaste
ametialane suunitlus ja ettevalmistus. Kooli juhtkonna ja linna
ettevõtete kokkuleppel alustati „Marati“ õmblusvabrikus tütarlaste ning
Põllumajandustehnikas poiste ametialase õpetamisega. 1991.aastal
alustati koolis traktori- ja autoõpetusega.
1991.aastast muutus kool munitsipaalomandiks ja
aastal 1993 toimus üleminek 12-klassilisele õpetamisele.
2000.aastal sai Mustvee II Keskkoolist Mustvee Vene
Gümnaasium. Vene kool on alati hoolinud mitte ainult hea hariduse, vaid
ka vana vene kultuuri, oma juurte hoidmisest. Just seetõttu avati
1993.aastal 19.oktoobril kooli ajaloos uus lehekülg –
laupäevagümnaasium, mis sai alternatiivseks õppevormiks. Laupäeviti
kogunesid õpetajad ja õpilased selleks, et saada rohkem teadmisi vene,
eesti, saksa ja inglise keeles, matemaatikas, filosoofias, suhelda,
meenutada vana rahva kombeid, traditsioone. Laupäevagümnaasiumi
algajateks olid õpetajad Maria Firsova, Liidia Koromnova, Raissa
Kostina, Ljudmila Andreitšuk, Jaan Rahuküla.
Meie koolis osatakse nii õppida, õpetada kui ka
üritusi korraldada. Kõike püütakse teha kohusetundega ja hingega.
1988.aastast on saanud traditsiooniks kooli juubelipidustused, mida
tähistatakse iga 5 aasta järel. 2008.aastal tähistasime kooli
165.aastapäeva. Gümnaasiumil on oma sümboolika, lipp, vapp ja hümn,
mille on kirjutanud kooli endised õpilased Fjodor Maspanov ja Viktor
Borissov. Praegu töötab gümnaasiumis 24 õpetajat, kellest pooled on
kooli vilistlased.