Avaleht

Traditsioonid

Galerii

Kontakt

EST / RUS

Tööõpetuse ainekava.
Mustvee Vene Gumnaasium

E-kool

Õppetöö

Ainekava

Õpilasomavalitsus

Logopeed

Õpetajad

Õpilased

Dokumendid

Õppematerjalid

Meie saavutused

Õpilaste looming

Vastuvõttu eeskiri

Vilistlased

Info

I aste
1 klass – 70 tundi
2 klass – 70 tundi
3 klass – 70 tundi
II aste
4 klass – 35 tundi
5 klass – 70 tundi
6 klass – 70 tundi
III aste
7 klass – 70 tundi
8 klass – 70 tundi
9 klass – 70 tundi

TÖÖÕPETUS
1. peatükk


ÜLDALUSED
1. Tööõpetus põhikoolis
1.1. Tööõpetuse üldeesmärk on õpilase kui isiksuse võimalikult mitmekülgne arendamine ning tema ettevalmistamine iseseisvaks eluks. Ainekava ülesehitus võimaldab õpilastel kogeda praktilises õppeprotsessis loovat kriitilist suhtumist, seejuures arvestatakse nii rahvuslikke traditsioone kui ka kaasaegse töömaailma nõudeid. Õpilane õpib mõtlema, lahendusi otsima, katsetama, teadmisi analüüsima ning oskusi kohandama, et oma originaalseid ideid praktiliselt ellu viia, kasutades oskuslikult tänapäevaseid materjale, tööriistu ning vahendeid. Eesmärgiks on ka õpilaste kommunikatiivsete, matemaatika-, sotsiaalsete ning tehnoloogilis-tehniliste pädevuste arendamine. Õppeaine vahendusel luuakse õpilasele positiivses õpikeskkonnas nägemus tuleviku ühiskonna vajadustest, edasiõppimis- ja karjäärivõimalustest.
1.2. Tööõpetuse põhikooli ainekava koosneb neljast erinevast ainekavast: käsitööõpetus 1.–3. klassile, käsitöö, kodundus ning töö- ja tehnoloogiaõpetus 4.–9. klassile. Vanuseastmest ning sisulisest erinevusest tulenevalt on eraldi esitatud ka ainekavade eesmärgid, õppetegevused ning õpitulemused.

2. peatükk

KÄSITÖÖ AINEKAVA 1.–3. KLASSILE
1. Õppe-eesmärgid
Käsitööõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab teadmisi mitmesuguste materjalide ja töövahendite kohta, oskab neid oma töös säästlikult kasutada;
• õpib valima ja õigesti kasutama lihtsamaid töövõtteid materjalide töötlemisel;
• õpib töötama suulise ja kirjaliku juhendamise abil, vajadusel kasutama abivahendina jooniseid;
• omandab iseseisva mõtlemise, otsustamise, töötamise oskuse, õpib oma tööd kriitiliselt hindama;
• õpib oma tööd kavandama, endale võetud tööülesandeid täitma;
• õpib töötama üksi ja kollektiivselt, vastutama enda ning kaaslaste eest;
• õpib kodus ja koolis korda ja puhtust hoidma, täitma isikliku hügieeni nõudeid;
• õpib väärtustama oma kodukoha, Eesti ning teiste rahvaste kultuuritraditsioone;
• omandab harjumuse lähtuda oma töös esteetilistest normidest ning tõekspidamistest.

2. Õppetegevus
2.1. 1.–3. klassi käsitööõpetus on poistele ja tüdrukutele ühine. Õpilased omandavad teadmisi erinevatest materjalidest, oskuse käsitseda lihtsamaid tööriistu ja kasutada esmaseid õiged töövõtteid. Arendatakse õpilaste fantaasiat, loovust, planeerimis- ja mõtlemisoskust ning käelist vilumust, õpetatakse enese eest hoolitsema ja viisakalt käituma. Töötades õpib laps ilu nägema ja ise looma.
2.2. Õppetöö toimub integreeritult kunstiõpetusega, sest ainekavade teemad osaliselt kattuvad. Ainekava koostamisel arvestab õpetaja ka teistes ainetes õpitavaga. Tööülesannete valikul seatakse eesmärk arendada laste vaimseid ja füüsilisi võimeid: motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet jne. Oluline eesmärk on õpilaste iseseisvuse kasvatamine. Kujundatakse oma töö kavandamise oskust nii üksi kui ka rühmas töötades. Hindamisel on esmatähtis õpilase loov lähenemine ülesandele, tema käeline areng.
3. Õppesisu

1 klass 2 klass 3 klass
3.1. PABERI- JA KARTONGITÖÖD. Paberi rebimine, lõikamine, voltimine. Mõõtmine, märkimine, šabloonide kasutamine. Liimimine. Paberitööde kaunistamine. Värvimise erivõtted. Konstrueerimine paberist, kartongist ja papist; nende kasutamine koos teiste materjalidega.
3.2. VOOLIMINE. Ümarplastikas teostatud figuuridele väikeste detailide lisamine.
3.3. MEISTERDAMINE. Aplikatsioonitööd ja meisterdamine looduslikust materjalist. Pisiesemete kasutamine meisterdamiseks, neist mänguasjade, mudelite.
3.4. ÕMBLEMINE. Nõela niiditamine. Niidi kinnitamine riidesse õmblemise ja tikkimise alustamisel ja lõpetamisel. Niidi lõikamine ja jätkamine. Pistete õmblemine. Nööbi õmblemine.
3.5. LÕNGATÖÖD JA HEEGELDAMINE. Heegelnõela hoidmine töötamisel. Lihtsa heegeldustöö kavandamine, teostamine.
3.6. IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED. Ruumide korrastamine ja kaunistamine tähtpäevade puhul. Riiete ning jalatsite hooldamine. Isiklik hügieen.

3.1. PABERI- JA KARTONGITÖÖD. Paberi rebimine, lõikamine, voltimine. Mõõtmine, märkimine, šabloonide kasutamine. Liimimine. Paberitööde kaunistamine. Värvimise erivõtted. Modelleerimine ja konstrueerimine paberist, kartongist ja papist; nende kasutamine koos teiste materjalidega.
3.2. VOOLIMINE. Materjali ettevalmistamine voolimiseks. Ümarplastikas teostatud figuuridele väikeste detailide lisamine. Liikumisasendis figuuride voolimine.
3.3. MEISTERDAMINE. Aplikatsioonitööd ja meisterdamine looduslikust materjalist. Pisiesemete kasutamine meisterdamiseks, neist mänguasjade. Detailide erinevad ühendamisviisid.
3.4. ÕMBLEMINE. Nõela niiditamine. Niidi kinnitamine riidesse õmblemise ja tikkimise alustamisel ja lõpetamisel. Niidi lõikamine ja jätkamine. Pistete õmblemine. Eel-, tikk-, üleloomispiste. Lihtõmblus ja ühekordne palistus. Töö käeshoidmine õmblemisel. Lõike paigutamine riidele. Pehme mänguasja kavandamine ja õmblemine. Lihtsa tikkimistöö kavandamine ja kaunistuspistete kasutamine.
3.5. LÕNGATÖÖD JA HEEGELDAMINE. Heegelnõela hoidmine töötamisel. Edasi-tagasi ridade heegeldamine, töö lõpetamine. Lihtsa heegeldustöö kavandamine, teostamine.
3.6. IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED. Ruumide korrastamine ja kaunistamine tähtpäevade puhul. Riiete ning jalatsite hooldamine. Isiklik hügieen.
3.1. PABERI- JA KARTONGITÖÖD. Paberi rebimine, lõikamine, voltimine. Mõõtmine, märkimine, šabloonide kasutamine. Liimimine. Paberitööde kaunistamine. Värvimise erivõtted. Modelleerimine ja konstrueerimine paberist, kartongist ja papist; nende kasutamine koos teiste materjalidega.
3.2. VOOLIMINE. Materjali ettevalmistamine voolimiseks. Ümarplastikas teostatud figuuridele väikeste detailide lisamine. Reljeefse ornamendi voolimine. Liikumisasendis figuuride voolimine.
3.3. MEISTERDAMINE. Aplikatsioonitööd ja meisterdamine looduslikust materjalist. Detailide erinevad ühendamisviisid.
3.4. ÕMBLEMINE. Nõela niiditamine. Niidi kinnitamine riidesse õmblemise ja tikkimise alustamisel ja lõpetamisel. Niidi lõikamine ja jätkamine. Pistete õmblemine. Eel-, tikk-, üleloomispiste. Töö käeshoidmine õmblemisel. Riide lõikamine: riideserva tasandamine, kujundite väljalõikamine. Lõike paigutamine riidele. Pehme mänguasja kavandamine ja õmblemine. Nööbi õmblemine. Lihtsa tikkimistöö kavandamine ja kaunistuspistete kasutamine.
3.5. LÕNGATÖÖD JA HEEGELDAMINE. Heegelnõela hoidmine töötamisel. Alg-, ahel- ja kinnissilmus. Edasi-tagasi ridade heegeldamine, töö lõpetamine. Lihtsa heegeldustöö kavandamine, teostamine.
3.6. IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED. Ruumide korrastamine ja kaunistamine tähtpäevade puhul. Riiete ning jalatsite hooldamine. Isiklik hügieen.

4. Õpitulemused
3. klassi lõpetaja oskab:
• eristada erinevaid materjale (paber, tekstiil, plastmass, puit, metall);
• käsitseda ja hooldada lihtsamaid tööriistu (käärid, nuga, nõel, naaskel, haamer);
• kasutada õigesti lihtsamaid töövõtteid materjalide töötlemisel;
• kavandada ja teostada töid;
• töötada iseseisvalt lihtsate tööjuhendite järgi;
• hinnata oma tööd esteetilisest ja praktilisest küljest;
• hoida korras oma õppevahendeid ja töökohta;
• hoida korras rõivaid ja jalanõusid;
• teha lihtsamaid korrastustöid;
• katta lauda;
• käituda viisakalt söögilauas, kodus ja väljaspool kodu.

Kasutatud kirjandus
1. K. Sokk, O. Soome „Õmble ise“.
2. “Burda Moden”
3. V. Lindfors, S. L. Kangas, I. Rikkinen “ Õmbleme pluusi”.
4. Käsitöö albumid.
5. A. Mulgi “Käsitöö koolis”.
6. H. Metusala “Naiste ja laste riiete konstrueeri”.
7. E. Aljasmets “Heegeldatud äärepitsid”.
8. E. Talts, H. Koger “24 kraed”.
9. Leili Riiman “Pitsilised koekirjad”.
10. O. Soone “Tikkimine”.
11. S. Masso „Tööõpetus, toitlustamine“.
12. S. Kalvik „Eesti rahvustoite“.
13. S. Masso „Laste kokaraamat“
14. S. Masso, O. Relve „Lihatoidud. Seenetoidud“.
15. S. Masso „Salatid ja mahlajoogid“.
16. S. Masso „Supid ja ühepajatoidud“.
17. I. Savi “Saiad, pirukad, koogid”.
18. S. Masso, O. Relve “Võileivad”.
19. «Домашнее приготовление тортов, пироженых, печенья, пирогов».
20. Е. Захарова «Ее величество салфетка».
21. М. Кузьмина «Азбука плетения».
22. «Вязание на спицах».
23. Э. Линд «Трудовое обучение. 1 – 4 кл. Сам себе помощник».
24. Э. Линд «Трудовое обучение. 1 – 4 кл. Текстильные работы».
25. Э. Линд, Э. Рихкв «Трудовое обучение. 1 – 4 кл. Смастери сам».
26. М. Нагибина «Чудеса из ткани своими руками».
27. М. Нагибина «Природные дары для поделок и игры».
28. Г.-А. Саарсо. «Сделай сам. Учебник по труду для 1 класса».
29. Г.-А. Саарсо. «Сделай сам. Учебник по труду для 2 класса».
30 Г.-А. Саарсо. «Сделай сам. Учебник по труду для 3 класса».

3. peatükk

KÄSITÖÖ AINEKAVA 4.–9. KLASSILE


1. Õppe-eesmärgid
Käsitööõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab vajalikud oskused eluks, tööks ja harrastusteks;
• õpib kavandama ja teostama oma ideid, endale ülesandeid võtma ning neid loovalt lahendama;
• õpib tundma ning õigesti ja säästlikult kasutama erinevaid materjale, töö- ja tehnilisi vahendeid;
• omandab erialase terminoloogia ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse;
• õpib töötama teksti ja tööjooniste toel; hankima teavet erinevatest allikatest, saadud teavet analüüsima ja oma oskuste arendamiseks kohandama;
• omandab õiged tehnoloogilised võtted materjalide töötlemiseks; arvestab töötamisel töötervishoiu ja ohutustehnika nõudeid;
• arendab loovust ja esteetilist maitset, õpib hindama loomingulise eneseteostuse võimalusi, mida pakub käeline tegevus;
• õpib väärtustama ja hoidma rahvuskultuuri, elama ühtses kultuuriruumis teiste rahvastega;
• õpib töötama üksi ning koos teistega, hindama tööks vajalikke isiksuse omadusi: vastutustunnet, täpsust, püsivust, kriitilist meelt;
• õpib hindama tööd, töö tegijat ning iseennast teatud kutse omandamise seisukohalt.

2. Õppetegevus
2.1. Käsitöö õpetamise põhieesmärk on õpilase kui isiksuse võimalikult mitmekülgne arendamine ning tema ettevalmistamine iseseisvaks eluks. Käeline tegevus pakub igas vanuses inimesele loomingulise eneseteostuse võimalusi. 4.–9. klassi käsitöös on suund esemelis-tehnoloogilisele tööle. Igas klassis on ette nähtud tekstiilitööd ja kodundus. Teemade käsitlemiseks kuluvate tundide arvu, nende jaotuse klassiti ning järjestuse määrab õpetaja, sidudes kooli käsitöö ainekava teistes ainetes õpitavaga.
2.2. Käsitöö ainekava sisaldab kohustuslikele lisaks valikteemasid, mille hulgast õpetaja ja õpilased koos valivad igal aastal ühe teema, et mitmekesistada õpilaste käsitööoskusi, muuta ainet loovamaks ning lähendada seda tarbekunstile.
2.3. Õmblemine on soovitatav planeerida igale õppeaastale. Tööõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundide läbiviimiseks jaotuvad õpilased klassis kahte rühma soolisust arvestamata. Kokkuleppel võivad tööõpetuse ja käsitöö-kodunduse õpetaja õpilasrühmi vahetada nii, et käsitöö ja kodunduse ainekava rühma õpilased õpivad tööõpetuse õpetaja juhendamisel valitud tehnilist teemaplokki ning samal ajal tööõpetuse rühma õpilased õpivad käsitöö ja kodunduse õpetaja juhendamisel kodumajanduse, puhastus-, korrastus- ning toitlustamisteemasid.
2.4. Käsitöö on oskusõppeaine. Seetõttu tuleb enamik tundide ajast sisustada õpilaste praktilise tööga. Õpilastel arendatakse käelisi oskusi ja vilumust, õpetatakse tööd tegema ja tegijat hindama. Iga teema alguses tutvustab õpetaja teemaga seotud töö- ja tuleohutus- ning hügieeninõudeid ning tagab nende täitmise. Oluline on, et õpilased õpivad tööd kavandama, materjale ning töövahendeid valima ja kasutama, tööjuhendite ja jooniste järgi töötama, vajadusel erinevaid teabeallikaid kasutama; omandavad terminoloogia, tehnoloogia ja majandusliku mõtlemise.
2.5. Kasutatakse mitmesuguseid õppevorme ja -meetodeid. Hinnatakse teadmisi, loovust, teadmiste rakendamise oskust iseseisvas praktilises töös ja valminud tarbeeseme terviklikkust. Hinnangu andmisel on oluline arvestada õpilase arengut.

3. Õppesisu (4 – 6 klass)

4 klass 5 klass 6 klass
3.1. PABERI- JA KARTONGITÖÖD. Paberi rebimine, lõikamine, voltimine. Mõõtmine, märkimine, šabloonide kasutamine. Liimimine. Paberitööde kaunistamine. Värvimise erivõtted. Modelleerimine ja konstrueerimine paberist, kartongist ja papist; nende kasutamine koos teiste materjalidega.
3.2. VOOLIMINE. Materjali ettevalmistamine voolimiseks. Ümarplastikas teostatud figuuridele väikeste detailide lisamine. Reljeefse ornamendi voolimine. Liikumisasendis figuuride voolimine.
3.3. MEISTERDAMINE. Aplikatsioonitööd ja meisterdamine looduslikust materjalist. Detailide erinevad ühendamisviisid.
3.4. ÕMBLEMINE. Nõela niiditamine. Niidi kinnitamine riidesse õmblemise ja tikkimise alustamisel ja lõpetamisel. Niidi lõikamine ja jätkamine. Pistete õmblemine. Eel-, tikk-, üleloomispiste. Rist- ja sämppiste. Lihtõmblus ja ühekordne palistus. Töö käeshoidmine õmblemisel. Riide lõikamine: riideserva tasandamine, kujundite väljalõikamine. Lõike paigutamine riidele. Pehme mänguasja kavandamine ja õmblemine. Nööbi õmblemine. Lihtsa tikkimistöö kavandamine ja kaunistuspistete kasutamine.
3.5. HEEGELDAMINE. Heegelnõela hoidmine töötamisel. Alg-, ahel- ja kinnissilmus. Edasi-tagasi ridade heegeldamine, töö lõpetamine. Lihtsa heegeldustöö kavandamine, teostamine.
3.6. IGAPÄEVAELUS VAJALIKUD TEADMISED JA OSKUSED. Ruumide korrastamine ja kaunistamine tähtpäevade puhul. Riiete ning jalatsite hooldamine. Isiklik hügieen.
ÕMBLEMINE. Masina reguleerimine, lisaseadmete kasutamine. Erinevate materjalide kasutamine ja hooldamine. Abimaterjalide ja furnituuride kasutamine. Äärestamine.
ÕMBLEMISE TEHNOLOOGIA. Kanga kuumniiske töötlemine. Kitsa ja laia palistuse diagonaalnurgad. Kitsa ja laia palistuse ühendusnurk. Peal õmmeldud tasku valmistamine. Krookimine ja arveldamine. Praktilise töö. Kavandamine; mõõduvõtmine, väljalõikamine ja õmblemine.
SILMUSKUDUMINE. Vajaliku silmuste arvu leidmine tööproovi järgi. Ühekordne ja korrutatud lõng. Ringseltkudumise alustamine. Sokkide kudumine: säär; kand (kannalakk ja –põhi, sokilaba ja sokiots). Sokkide viimistlemine. Sokkide parandamine ja hooldamine. Kudumid Eesti rahvakunstis.
HEEGELDAMINE. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldusäärised. Ääre- ja vahepitsid. Heegeldustöö viimistlemine. Heegeldamine Eesti rahvakunstis.
TIKKIMINE. Alusmaterjali valik ja ettevalmistamine, tikandi kavandamine. Mustri kandmine riidele. Niidi kinnitamine tikkimisel. Töö viimistlemine. Tikand eesti rahvakunstis. Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
APLIKATSIOONTIKAND. Töö kavandamine. Šabloonide kasutamine, motiivide kandmine riidele. Aplikatsioonide kinnitamise viisid: õmblemine käsitsi ning masinaga, tikkimine, pilutamine, liimimine, kile sulatamine jne. Reljeefne aplikatsioon. Töö viimistlemine.

ÕMBLEMINE. Õmblusmasina niiditamine, niidi poolimine. Õmblemise alustamine ja lõpetamine. Nõela vahetamine. Õmblusniidi ja nõela sobivus. Õmblusharjutused. Õmblusmasine niiditamine. Alumise niidi poolimine. Pealmise niidi pinguse reguleerimine. Lina ja puuvilla omadused.
ÕMBLEMISE TEHNOLOOGIA. Lihtõmblus. Ühe- ja kahekordne palistus. Õmblus- ja pööramisvarulaiuste arvutamine. Riide ettevalmistamine väljalõikamiseks, väljalõikamine ja õmblimine.
SILMUSKUDUMINE. Kudumismaterjalid ja lõngvööl olevad andmed. Lõnga kerimine. Harjutatud lõnga kasutamine. Lõnga jätkamine. Töövahendid. silmuste loomine. Silmuste kudumine ja tingmärgid (parem- ja pahempidine silmus). Ääresimuste kudumine (silmuseline ja sõlmeline äär). Vajaliku silmuste arvu leidmine tööproovi järgi. Vajaliku silmuste arvu leidmine tööproovi järgi. Põhikoed, tingmärgid ja koekirjad (ripspind, parempidine ja pahempidine koepind). Koekirja lugemine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Kudumise lõpetamine ja viimistlemine.
HEEGELDAMINE. Põhisilmused ja tuletatud silmused. Skeemi järgi heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine. Ringheegeldamine. Võrgulised pinnad. Silmuste kasvatamine, kahandamine.
TIKKIMINE. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Pinnakattepisted. Lihtpilu. Tikand.
LAPITÖÖ. Erinevad lapitöö tehnikad (ruutudest, kolmnurkadest, ribadest, plokkidest). Palkmajatehnika. Vanaema lilleaed. «Hull» lapitöö. Tükkide ühendamine, töö kaunistamine, teppimine, viimistlemine ja hooldamine.

4. 6. klassi lõpetaja õpitulemused
4.1. 6. klassi lõpetaja teab:
• ohutustehnika nõudeid erinevate töövõtete rakendamisel;
• heegeldamise ja kudumise tingmärke;
• õpitud tööliikide juures kasutatud materjalide omadusi.
4.2. 6. klassi lõpetaja oskab:
• kavandada ja valmistada lihtsaid esemeid;
• töötada iseseisvalt tööjuhendite ja jooniste järgi;
• heegeldada ja kududa põhisilmuseid;
• tikkida ühe- ja kaherealisi pisteid;
• määrata koe- ja lõimelõnga suunda;
• käsitseda õmblusmasinat ja sellega õmmelda;
• õmmelda lihtõmblust ja palistust;
• viimistleda erinevates tehnikates töid.

5. Õppesisu (7 – 9 klass)

7 klass 8 klass 9 klass
ÕMBLEMINE. Õmblusmasin. Nõela vahetamine ja numbrid. Masina töös esinevad tõrked (nõela murdumine, niitide katkemine), nende tekkimise põhjused ja välimine.
ÕMBLUSMATERJALID. Kanga koe- ja lõimelõnga suuna, parema ja pahema poole määramine.
ÕMBLEMISE TEHNOLOOGIA. Kahekordne õmblus. Diagonaalse kandiriba, lõikamine ja jätkamine. Sisselõikamine kinnis. Öö- ja voodipesuks sobivad materjalid ning kaunistamine. Töö kavandamine. Mõõduvõtmine. Põhilõikest moetuletuste tegemine. Eseme materjalikulu arvutamine, lõigete paigutamine riidele, väljalõikamine ja õmblemine. Pesu korrashoid.
SILMUSKUDUMINE. Kirikinnaste kudumine. Kinda osad (ranne, laba, ots, pöial). Kinnaste viimistlemine. Kinnaste parandamine ja hooldamine.
HEEGELDAMINE. Heegeläärised. Riide ettevalmistamine. Nurga heegeldamine. Lihtsad ühe- ja mitmevärvilised pitsid.
TIKKIMINE. Rahvarõivaste pilutikand. Pilutikandi materjalid ja töövahendid. Ühesuuslised pilud (liht-, sõlm-, põim- ja pistepilud). Pilunurk. Pilupalistuse diagonaalnurk. Pilutikandi viimistlemine ja hooldamine.
ÕMBLEMINE. Õmblusmasin. Õmblusmasina hooldamine, puhastamine ja õlitamine.
ÕMBLUSMATERJALID. Vill ja siid, nende kortsuvus ja triigitavus.
ÕMBLEMISE TEHNOLOOGIA. Rõivaste ja lõigete suurused. Mõõduvõtmine. Lõike jäljendamine lõikelehelt. Lõigelehel kasutatavad jooned ja märgid. Lõigete muutmine, kohandamine moele ning suurusele. Sissevõtete õmblemine. Lõikekujuline kant. Hõlmanurkade töötlemine. Nööpide õmblemine ja nööpaukude tegemine. Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Kergete rõivaste hooldamine.
SILMUSKUDUMINE. Koerkirjade kudumine parem- ja pahempidiste silmustega. Nupp, palmik, patentpind. Sirgelõikelise eseme kudumine ja detailide ühendamine. Villaste esemete hooldamine, parandamine, hoidmine.
HEEGELDAMINE. Võrgulised heegelpinnad ( vahe- ja äärepits). Mitmevärviline heegelpind.
TIKKIMINE. Tikand meie rahvarõivastel. Ristpistetikand. Tarbeeseme kavandamine, materjalidevalik, töö teostamise järjekord ning viimistlus.
ÕMBLEMINE. Õmblusmasin. Pistete reguleerimine. Lisaseadiste tutvustamine. Õmblusmasina hooldamine, puhastamine ja õlitamine.
ÕMBLUSMATERJALID. Tehiskangaste hügieenilised omadused.
ÕMBLEMISE TEHNOLOOGIA. Moetuletuste tegemine põhiõigest. Tõmblukk kinnise ja vööjoone töötlemine. Krae töötlemine ja ühendamine rõivaga. Varrukate töötlemine ja ühendamine rõivaga. Praktiline töö. Ülerõivaste ja karusnahkade hooldamine ning hoidmine.
SILMUSKUDUMINE. Pitsilised koekirjad (edasi-tagasi ja ringselt). Silmuste loomise viise. Äärte kudumise võimalusi. Tarbeesemete kudumine. Pitskoes esemete viimistlemine ja hooldamine.
HEEGELDAMINE. Tarbeesemete heegeldamine. Rahvusliku pitside tutvustamine. Pitside hooldamine ja hoidmine.
TIKKIMINE. Valgetikandi üldiseloomustus, materjalid ja töövahendid. Mustri kandmine riidele. Auktikand. Rišeljöötikand. Valgetikandi viimistlemine.

6. Põhikooli lõpetaja õpitulemused
5.1. Põhikooli lõpetaja teab:
• kaasaegseid käsitöö- ja õmblusmaterjale ning nende omadusi;
• tänapäeval kasutatavate käsitöövahendite otstarvet ja kasutusvõimalusi;
• eesti rahvuslikke käsitööliike;
• õmblusmasina lisaseadmete otstarvet ja kasutusalasid.
5.2. Põhikooli lõpetaja oskab:
• heegeldada skeemi järgi;
• kududa kindaid ja sokke;
• kududa kirjalist pinda ja erinevaid koekirju tingmärkide järgi;
• tikkida ühesuunalist pilu, madal- ja mähkpistet;
• võtta lõikelehelt lõiget ja seda kohandada;
• kujundada ja õmmelda endale rõivaid;
• kasutada ainealast kirjandust;
• kavandada iseseisvalt käsitööeset, valida selle valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja tehnoloogiat

 

4. peatükk

KODUNDUSE AINEKAVA


1. Õppe-eesmärgid
Kodunduse õpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab tervisliku toitumise põhimõtted;
• õpib tundma erinevaid toiduaineid, nende toiteväärtust, maitseomadusi ja kasutamise võimalusi;
• omandab toiduainete töötlemise (toiduvalmistamise) põhiviisid, arvestades seejuures hügieeni, töötervishoiu ning ohutustehnika nõudeid;
• õpib tundma säästliku majandamise põhimõtteid;
• arendab tarbija- ja keskkonnateadlikkust;
• omandab oskusi töötada kodutehnikaga ja kasutada korrastustöödel sobivaid hooldusvahendeid;
• omandab üldtunnustatud etiketinormid.

2. Õppetegevus
2.1. Kodunduse tundides omandavad õpilased teadmisi toitumisest ja toitlustamisest, kodu kujundamisest ja korrashoiust, rõivaste hooldamisest ja käitumise alustest; neid valmistatakse ette säästlikult majandavateks teadlikeks tarbijateks.
2.2. Toitumisõpetuse teoreetiline osa seostatakse praktilise tegevusega. Õpilastele tutvustatakse rahvuslikke toitumistavasid ja toitumise nüüdisaegseid põhimõtteid. Kodumasinate ja korrastusvahendite õpetamisel lähtutakse nüüdisaegsest tehnoloogiast.
2.3. Lisaks tavapärasele praktilisele tegevusele pööratakse tähelepanu ka õpilaste iseseisvale uurimistööle (referaatide, ettekannete, projektide koostamine). Õppeköögis töötades järgitakse üldkehtivaid hügieeni-, töö- ja tuleohutusnõudeid.
2.4. Hindamisel arvestatakse teoreetiliste teadmiste omandamist (ka uurimistöö tulemusi), praktilist tööd õppeköögis (hügieeninõuete järgimine, töövahendite kasutamine, toiduainete töötlemisel õigete võtete kasutamine), valminud toidu serveerimise oskust, selle maitseomadusi.

2. Õppesisu 5.–6. klassile

5 klass 6 klass
3.1. TOITUMINE. Toiduained ja toitained. Toiteväärtus. Teravili ja teraviljasaadused. Piim ja piimasaadused. Muna kui toiduaine. Aedvili kui toiduaine.
3.2. TOIDUVALMISTAMINE. Eeltöötlemata toiduainete ettevalmistamine ja serveerimine (leiva- ja piimatooted, aedviljad,). Võileibade valmistamine. Toor- ja segasalatid.
3.1. TOITUMINE. Konservid ja pooltooted. Toitumisrežiim.
3.2. TOIDUVALMISTAMINE. Eeltöötlemata toiduainete ettevalmistamine ja serveerimine (kala- ja lihatooted, konservid). Salatikastmed. Toidud kuumutamata kohupiimast. Keetmata magustoidud. Joogid.
3.3. ETIKETT. Lauakatmise põhinõuded. Käitumine lauas.
3.4. HÜGIEEN. Isikliku hügieeni nõuded, esteetilisus toiduvalmistamisel ja serveerimisel.
3.5. KODU KORRASHOID. Puhastus- ja korrastustööde abivahendid. Töö kavandamine ja korraldamine
3.6. MAJANDUS. Energia säästlik kasutamine (vesi, elekter, soojus). Majapidamisjääkide loodussõbralik kasutamine. Kokkuhoiu võimalused ja kulude analüüs.

4. 6. klassi lõpetaja õpitulemused
4.1. 6. klassi lõpetaja teab:
• tervisliku toitumise põhialuseid;
• toiteväärtuse mõistet;
• enamkasutatavaid toiduaineid;
• isikliku hügieeni nõudeid ja esmaseid hügieeninõudeid köögis töötamisel;
• enamkasutatavaid kodukeemia vahendeid;
• jäätmekäitluse põhialuseid.
4.2. 6. klassi lõpetaja oskab:
• valmistada eri liiki võileibu, toor- ja segasalateid;
• valida sobivaid maitseaineid;
• katta lauda hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks, klassiõhtuks;
• koristada lauda ja pesta nõusid;
• korrastada ruume ja kasutada sobivaid töövahendeid.

5. Õppesisu 7.–9. klassile

7 klass 8 klass 9 klass
5.1. TOITUMINE. Kala kui toiduaine. Toitainete kadu kuumtöötlemisel. Toiduainete riknemise põhjused.
5.2. TOIDU VALMISTAMINE. Kaasaegsed köögiseadmed. Piima- ja teraviljatoidud. Munatoidud. Kalatoidud.
5.1. TOITUMINE. Liha kui toiduaine. Toitainete kadu kuumtöötlemisel. Toiduainete riknemise põhjused.
5.2. TOIDU VALMISTAMINE. Kuumtöötlemise põhiviisid: keetmine, hautamine, praadimine ja küpsetamine. Lihatoidud.
5.1. TOITUMINE. Toiduainete säilitamine. Toitumise põhireeglid. Toitainete tasakaalustamine toidus. Toiteväärtuse arvestamine menüü koostamisel.
5.2. TOIDU VALMISTAMINE. Kuumtöödeldud järelroad puuviljadest ja marjadest. Lihtsad taignatooted. Kuumad joogid.
5.3. ETIKETT. Koosviibimiste korraldamine. Etiketinõuded peolauas.
5.4. HÜGIEEN. Mikroorganismid toidus. Toidumürgitused ja nendest hoidumise võimalused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamisel.
5.5. KODU KORRASHOID. Ruumide kujundamine ja kaunistamine. Kodumasinad. Suurpuhastus ruumides. Toataimede hooldamine.
5.6. MAJANDUS. Tarbijainformatsioon. Kulude planeerimine erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm). Teadlik ja säästlik majandamine.

6. Põhikooli lõpetaja õpitulemused
6.1. Põhikooli lõpetaja teab:
• põhitoiduaineid;
• toiduainete tasakaalustamise võimalusi toidus;
• toiduainete kuumtöötlemise põhiviise;
• toiduainete riknemise põhjusi;
• etiketinõudeid peolauas;
• säästliku majandamise võimalusi.
6.2. Põhikooli lõpetaja oskab:
• valmistada kuumtöödeldud toite põhitoiduainetest;
• koostada menüüd;
• teha toidulaua kalkulatsioone;
• kujundada ja kaunistada ruume.

Tööõpetus poistele. 5klass
Ajaline maht.

2 tundi nädalas:
16 tundi üldtehniline ettevalmistus
18 tundi puidutööd
18 tundi metallitööd
16 tundi valiktööd

Tööõpetuse tähtis ülesanne on kasvatada õpilastes huvi ja armastust ning austust töö vastu, püsivust ja visadust, oskust töötada kollektiivis.
Õppeaine kaudu peaksid õpilased saama teadmisi ja praktilisi oskusi mitmesuguste tootmissfääride erialade kohta.
Töökultuuri kasvatamisel selgitatakse õpilastele puhtuse ja korra loomise ja hoidmise vajadust tööruumis ja töökohal, õpetatakse tööriistade, -vahendite ja masinate hoidmist ja käsutamist.
Materjalide töötlemisel tutvuvad õpilased nende liikide ja omadustega, samuti nii käsitsi kui ka mehaanilise töötlemise viisidega. Ühtlasi tutvustatakse ohutusnõudeid ja nende täitmist.
Õpetuse eesmärgid.
Tööõpetuse õpetamisega taotletakse et õpilane:
 omandab vajalikud oskused igapäevaeluks, tööks ja harrastusteks
 omandab teadmisi mitmesuguste materjalide, töövahendite ja traditsioonide kohta ning oskab neid oma tööks käsutada
 kogeb eneseteostuse võimalusi käelise tegemise kaudu, arendab loovust ja esteetilist maitset
 õpib tundma ja valima sobivamaid töövõtteid, olema säästlik ettevõetud töös
 arendab tööks vajalikke isiksuse omadusi, vastutustunnet, täpsust, püsivust ning töökultuuri ja harjumusi
 omandab oskuse iseseisvalt mõelda, töötada, otsustada, hinnata oma tööd kriitiliselt
 arendab tehnilist taipu, omandab üldtehnilisi teadmisi ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse
 omandab oskuse planeerida majapidamistöid, hinnata kokkuhoiuvõimalusi
 õpib tundma tööõpetuse kaudu mitmeid elukutseid, hindab oma sobivust teatud elukutse omandamiseks

Õppesisu.
Tehnika põhitõed ja üldmõisted.
töö, töökoda, sisekord, töökultuur, tööese, toode, tehnika, tehnoloogia, tööstus
Materjaliõpetus.
tooraine, materjal, materjalide omadused, kvaliteet, materjalimahukuse vähendamine
Tehnilise graafika alused.
joonis, piltkujutis, eskiis, joonte liigid, mõõtarvud, pinnalaotus, vaade, projektsioon, lõige, skeem, tingtähis, mõõtkava
Tööriistad ja nende käsitsemine.
mõõteriistad, lõiketööriistad, tarvikud, käsitööriistad
Mehhanismid ja masinad.
lihtmehhanismid, ülekandemehhanismid, detail, liide, sõlm, jõumasinad, tööpingid, seadised, rakised, kodumasinad
Ratsionaalne ja otstarbekas tehnoloogia.
tööjuhend, tehnoloogiakaart, tööoperatsioon, töövõte, tööjärjekord
Tööesemed ja nende kujustamine
eseme sobivus keskkonda, utilitaarse otstarbega esemed, dekoratiivse põhifunktsiooniga esemed, proportsioonid, vorm ja dekoor, funktsionaalsus, esteetilisus
Ökoloogia ja loodushoid.
jäätmed, korduvkasutamine, looduse säästmine, keemiavaba põllumajandus
Tööohutus ja töötervishoid.
tööriistade ja tööpinkide käsitsemise ohutusnõuded, müra, vibratsioon, valgustus, ventilatsioon
Kodukultuur ja kodumajandus.
kodutööde planeerimine, organiseerimine ja hügieen, ruumide korrastamine, mööbliesemete hooldus ja remont, säästlik majandamine
Tehniline taip ja tehniline looming.
ülesande analüüs, lahendusvariandid, variantide katsetamine, konstrueerimise põhietapid

Õpitulemused 5. klass.
5. klassi lõpetanu peab teadma:
 õppetöökoja sisekorda ja tehtavate tööde ohutusnõudeid
 kuidas toodetakse saematerjali, vineeri, traati, elektrienergiat
 lihtsamate vooluringide skeemidel käsutatavaid tingtähiseid
 mida nimetatakse toorikuks ja mida tööesemeks
5. klassi lõpetanu peab suutma:
 aru saada piltkujutisena antud joonistest
 etteantud detailidest iseseisvalt kombineerida looduslike ja tehis objektide stiliseeritud kujutusi
5. klassi lõpetanu peab oskama:
 töödelda kõverpindu sae, peitli, raspli, viilide ja lihvpaberiga
 tükeldada eeltöödeldud puitmaterjale ja traati
 õgvendada, painutada ja rõngastada traati
 lihvida ja värvida puitdetaile
 ühendada puitdetaile nael-ja liimliidetega
 käsutada tööks ettevalmistatud puupinki
 koostada lihtsaid vooluringe patareivoolu baasil

Tööõpetus poistele. 6. Klass


Ajaline maht.
2 tundi nädalas:
16 tundi üldtehniline ettevalmistus
18 tundi puidutööd
18 tundi metallitööd
16 tundi valiktööd

Tööõpetuse tähtis ülesanne on kasvatada õpilastes huvi ja armastust ning austust töö vastu, püsivust ja visadust, oskust töötada kollektiivis.
Õppeaine kaudu peaksid õpilased saama teadmisi ja praktilisi oskusi mitmesuguste tootmissfääride erialade kohta.
Töökultuuri kasvatamisel selgitatakse õpilastele puhtuse ja korra loomise ja hoidmise vajadust tööruumis ja töökohal, õpetatakse tööriistade, -vahendite ja masinate hoidmist ja käsutamist.
Materjalide töötlemisel tutvuvad õpilased nende liikide ja omadustega, samuti nii käsitsi kui ka mehaanilise töötlemise viisidega. Ühtlasi tutvustatakse ohutusnõudeid ja nende täitmist.
Õpetuse eesmärgid.
Tööõpetuse õpetamisega taotletakse et õpilane:
 omandab vajalikud oskused igapäevaeluks, tööks ja harrastusteks
 omandab teadmisi mitmesuguste materjalide, töövahendite ja traditsioonide kohta ning oskab neid oma tööks käsutada
 kogeb eneseteostuse võimalusi käelise tegemise kaudu, arendab loovust ja esteetilist maitset
 õpib tundma ja valima sobivamaid töövõtteid, olema säästlik ettevõetud töös
 arendab tööks vajalikke isiksuse omadusi, vastutustunnet, täpsust, püsivust ning töökultuuri ja harjumusi
 omandab oskuse iseseisvalt mõelda, töötada, otsustada, hinnata oma tööd kriitiliselt
 arendab tehnilist taipu, omandab üldtehnilisi teadmisi ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse
 omandab oskuse planeerida majapidamistöid, hinnata kokkuhoiuvõimalusi
 õpib tundma tööõpetuse kaudu mitmeid elukutseid, hindab oma sobivust teatud elukutse omandamiseks

Õppesisu.
Tehnika põhitõed ja üldmõisted.
töö, töökoda, sisekord, töökultuur, tööese, toode, tehnika, tehnoloogia, tööstus
Materjaliõpetus.
tooraine, materjal, materjalide omadused, kvaliteet, materjalimahukuse vähendamine
Tehnilise graafika alused.
joonis, piltkujutis, eskiis, joonte liigid, mõõtarvud, pinnalaotus, vaade, projektsioon, lõige, skeem, tingtähis, mõõtkava
Tööriistad ja nende käsitsemine.
mõõteriistad, lõiketööriistad, tarvikud, käsitööriistad
Mehhanismid ja masinad.
lihtmehhanismid, ülekandemehhanismid, detail, liide, sõlm, jõumasinad, tööpingid, seadised, rakised, kodumasinad
Ratsionaalne ja otstarbekas tehnoloogia.
tööjuhend, tehnoloogiakaart, tööoperatsioon, töövõte, tööjärjekord
Tööesemed ja nende kujustamine
eseme sobivus keskkonda, utilitaarse otstarbega esemed, dekoratiivse põhifunktsiooniga esemed, proportsioonid, vorm ja dekoor, funktsionaalsus, esteetilisus
Ökoloogia ja loodushoid.
jäätmed, korduvkasutamine, looduse säästmine, keemiavaba põllumajandus
Tööohutus ja töötervishoid.
tööriistade ja tööpinkide käsitsemise ohutusnõuded, müra, vibratsioon, valgustus, ventilatsioon
Kodukultuur ja kodumajandus.
kodutööde planeerimine, organiseerimine ja hügieen, ruumide korrastamine, mööbliesemete hooldus ja remont, säästlik majandamine
Tehniline taip ja tehniline looming.
ülesande analüüs, lahendusvariandid, variantide katsetamine, konstrueerimise põhietapid

 

Õpitulemused 6. klass.
VI klassi lõpetanu peab teadma:
 programmis ettenähtud tööde ohutusnõudeid
 puidu ehituse iseärasusi
 puidutöölaua, kruustangide ja puidutreipingi ehitust ning nende käsitsemise põhinõudeid
 mida nimetatakse detailideks ja mida sõlmedeks
VI klassi lõpetanu peab suutma:
 lugeda ristprojektsioonis või pinnalaotusena antud jooniselt mõõtmeid
 eristada tähtsamaid puidu ja pleki liike
 kavandada antud põhimaterjali baasil vabalt valitud dekoratiiv- või tarbeeseme
VI klassi lõpetanu peab oskama:
 hööveldada ettenähtud mõõtu nelikantliistu ja silindrit;
 ühendada puitdetaile pulk-ja kruviliitega;
 kinnitada toorikut puidutreipingi tsentrite vahele ja treida lihtsat detaili;
 märkida, lõigata, õgvendada, painutada ja palistada plekki;
 ühendada plekkdetaile neet-ja jootliitega;
 valmistada elektrijuhtmeid ette montaaziks ja ühendada neid pistiku, seinakontakti, lüliti ja lambipesaga.

Tööõpetus poistele. 7. Klass
Ajaline maht.
2 tundi nädalas:
16 tundi üldtehniline ettevalmistus
18 tundi puidutööd
18 tundi metallitööd
16 tundi valiktööd

Tööõpetuse tähtis ülesanne on kasvatada õpilastes huvi ja armastust ning austust töö vastu, püsivust ja visadust, oskust töötada kollektiivis.
Õppeaine kaudu peaksid õpilased saama teadmisi ja praktilisi oskusi mitmesuguste tootmissfääride erialade kohta.
Töökultuuri kasvatamisel selgitatakse õpilastele puhtuse ja korra loomise ja hoidmise vajadust tööruumis ja töökohal, õpetatakse tööriistade, -vahendite ja masinate hoidmist ja käsutamist.
Materjalide töötlemisel tutvuvad õpilased nende liikide ja omadustega, samuti nii käsitsi kui ka mehaanilise töötlemise viisidega. Ühtlasi tutvustatakse ohutusnõudeid ja nende täitmist.
Õpetuse eesmärgid.
Tööõpetuse õpetamisega taotletakse et õpilane:
 omandab vajalikud oskused igapäevaeluks, tööks ja harrastusteks
 omandab teadmisi mitmesuguste materjalide, töövahendite ja traditsioonide kohta ning oskab neid oma tööks käsutada
 kogeb eneseteostuse võimalusi käelise tegemise kaudu, arendab loovust ja esteetilist maitset
 õpib tundma ja valima sobivamaid töövõtteid, olema säästlik ettevõetud töös
 arendab tööks vajalikke isiksuse omadusi, vastutustunnet, täpsust, püsivust ning töökultuuri ja harjumusi
 omandab oskuse iseseisvalt mõelda, töötada, otsustada, hinnata oma tööd kriitiliselt
 arendab tehnilist taipu, omandab üldtehnilisi teadmisi ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse
 omandab oskuse planeerida majapidamistöid, hinnata kokkuhoiuvõimalusi
 õpib tundma tööõpetuse kaudu mitmeid elukutseid, hindab oma sobivust teatud elukutse omandamiseks

Õppesisu.
Tehnika põhitõed ja üldmõisted.
töö, töökoda, sisekord, töökultuur, tööese, toode, tehnika, tehnoloogia, tööstus
Materjaliõpetus.
tooraine, materjal, materjalide omadused, kvaliteet, materjalimahukuse vähendamine
Tehnilise graafika alused.
joonis, piltkujutis, eskiis, joonte liigid, mõõtarvud, pinnalaotus, vaade, projektsioon, lõige, skeem, tingtähis, mõõtkava
Tööriistad ja nende käsitsemine.
mõõteriistad, lõiketööriistad, tarvikud, käsitööriistad
Mehhanismid ja masinad.
lihtmehhanismid, ülekandemehhanismid, detail, liide, sõlm, jõumasinad, tööpingid, seadised, rakised, kodumasinad
Ratsionaalne ja otstarbekas tehnoloogia.
tööjuhend, tehnoloogiakaart, tööoperatsioon, töövõte, tööjärjekord
Tööesemed ja nende kujustamine
eseme sobivus keskkonda, utilitaarse otstarbega esemed, dekoratiivse põhifunktsiooniga esemed, proportsioonid, vorm ja dekoor, funktsionaalsus, esteetilisus
Ökoloogia ja loodushoid.
jäätmed, korduvkasutamine, looduse säästmine, keemiavaba põllumajandus
Tööohutus ja töötervishoid.
tööriistade ja tööpinkide käsitsemise ohutusnõuded, müra, vibratsioon, valgustus, ventilatsioon
Kodukultuur ja kodumajandus.
kodutööde planeerimine, organiseerimine ja hügieen, ruumide korrastamine, mööbliesemete hooldus ja remont, säästlik majandamine
Tehniline taip ja tehniline looming.
ülesande analüüs, lahendusvariandid, variantide katsetamine, konstrueerimise põhietapid

Õpitulemused 7. klass.
7 klassi lõpetanu peab teadma:
 puidu ja metallide ning sulamite tähtsamaid füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi
 programmis ettenähtud tööde ohutusnõudeid
 puurpingi ehituse ja käsitsemise põhinõudeid
 elektrisoojendajate, kaitsmete ja arvesti ehitust ja tööpõhimõtet mida nimetatakse mehhanismiks ja mida masinaks
7 klassi lõpetanu peab suutma:
 lugeda kaks- või kolmvaates antud tööjoonist
 modelleerida lihtsat ruumilist kõverpinnalist dekoratiiv- või tarbeeset
 reastada õigesti antud tööoperatsioonid
7 klassi lõpetanu peab oskama:
 mõõta nihiku abil täpsusega 0,1 mm
 ühendada puitdetaile rist- ja keeltapiga
 treida puidutreipingi tsentrite vahel kujundpindu
 seadistada puidutreipinki ümber lihvimiseks
 töödelda kõverpindu saagide, peitlite, rasplite, viilide ja lihvpaberiga
 märkida, saagida, meiseldada, viilida ja puurida metalli
 treida lihtsa kujuga metalldetaile

Tööõpetus poistele. 8. Klass


Ajaline maht.
2 tundi nädalas:
16 tundi üldtehniline ettevalmistus
18 tundi puidutööd
18 tundi metallitööd
16 tundi valiktööd

Tööõpetuse tähtis ülesanne on kasvatada õpilastes huvi ja armastust ning austust töö vastu, püsivust ja visadust, oskust töötada kollektiivis.
Õppeaine kaudu peaksid õpilased saama teadmisi ja praktilisi oskusi mitmesuguste tootmissfääride erialade kohta.
Töökultuuri kasvatamisel selgitatakse õpilastele puhtuse ja korra loomise ja hoidmise vajadust tööruumis ja töökohal, õpetatakse tööriistade, -vahendite ja masinate hoidmist ja käsutamist.
Materjalide töötlemisel tutvuvad õpilased nende liikide ja omadustega, samuti nii käsitsi kui ka mehaanilise töötlemise viisidega. Ühtlasi tutvustatakse ohutusnõudeid ja nende täitmist.
Õpetuse eesmärgid.
Tööõpetuse õpetamisega taotletakse et õpilane :
 omandab vajalikud oskused igapäevaeluks, tööks ja harrastusteks
 omandab teadmisi mitmesuguste materjalide, töövahendite ja traditsioonide kohta ning oskab neid oma tööks käsutada
 kogeb eneseteostuse võimalusi käelise tegemise kaudu, arendab loovust ja esteetilist maitset
 õpib tundma ja valima sobivamaid töövõtteid, olema säästlik ettevõetud töös
 arendab tööks vajalikke isiksuse omadusi, vastutustunnet, täpsust, püsivust ning töökultuuri ja harjumusi
 omandab oskuse iseseisvalt mõelda, töötada, otsustada, hinnata oma tööd kriitiliselt
 arendab tehnilist taipu, omandab üldtehnilisi teadmisi ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse
 omandab oskuse planeerida majapidamistöid, hinnata kokkuhoiuvõimalusi
 õpib tundma tööõpetuse kaudu mitmeid elukutseid, hindab oma sobivust teatud elukutse omandamiseks

Õppesisu.
Tehnika põhitõed ja üldmõisted.
töö, töökoda, sisekord, töökultuur, tööese, toode, tehnika, tehnoloogia, tööstus
Materjaliõpetus.
tooraine, materjal, materjalide omadused, kvaliteet, materjalimahukuse vähendamine
Tehnilise graafika alused.
joonis, piltkujutis, eskiis, joonte liigid, mõõtarvud, pinnalaotus, vaade, projektsioon,
lõige, skeem, tingtähis, mõõtkava
Tööriistad ja nende käsitsemine.
mõõteriistad, lõiketööriistad, tarvikud, käsitööriistad
Mehhanismid ja masinad.
lihtmehhanismid, ülekandemehhanismid, detail, liide, sõlm, jõumasinad, tööpingid,
seadised, rakised, kodumasinad
Ratsionaalne ja otstarbekas tehnoloogia.
tööjuhend, tehnoloogiakaart, tööoperatsioon, töövõte, tööjärjekord
Tööesemed ja nende kujustamine
eseme sobivus keskkonda, utilitaarse otstarbega esemed, dekoratiivse
põhifunktsiooniga esemed, proportsioonid, vorm ja dekoor, funktsionaalsus,
esteetilisus
Ökoloogia ja loodushoid.
jäätmed, korduvkasutamine, looduse säästmine, keemiavaba põllumajandus
Tööohutus ja töötervishoid.
tööriistade ja tööpinkide käsitsemise ohutusnõuded, müra, vibratsioon, valgustus,
ventilatsioon
Kodukultuur ja kodumajandus.
kodutööde planeerimine, organiseerimine ja hügieen, ruumide korrastamine,
mööbliesemete hooldus ja remont, säästlik majandamine
Tehniline taip ja tehniline looming.
ülesande analüüs, lahendusvariandid, variantide katsetamine, konstrueerimise
põhietapid

Õpitulemused 8. klass.
8 klassi lõpetanu peab teadma:
 puiduliimide liike, nende ettevalmistamist ja käsutamist
 tähtsamaid terase marke ja nende kasutusalasid
 terituspingi ja metallitreipingi ehitust ja käsitsemise põhinõudeid
 elektromagneti ja transformaatori ehitust ja tööpõhimõtet
8. klassi lõpetanu peab suutma:
 lugeda jooniseid millel on tingtähistega kujutatud keermed määrata keerete mõõdud
 teha lihtsate detailide ja tööesemete eskiise
 valida antud tööeseme parim tehniline lahendus ja tehnoloogia ning teha
 tööjuhendisse vastavaid täiendusi
8. klassi lõpetanu peab oskama:
 ühendada puitdetaile kastseotisega
 teritada peitlit ja höövlirauda
 valmistada liimitud puittoorikuid
 kinnitada ketastoorikuid puidutreipingile ja treida neid telje- ja radiaalsuunas
 lõigata valis- ja sisekeeret keermelõikurite ja puuride abil
 kinnitada toorikuid metallitreipingile ja neid treida

Tööõpetus poistele. 9. Klass


Ajaline maht.
2 tundi nädalas:
16 tundi üldtehniline ettevalmistus
18 tundi puidutööd
18 tundi metallitööd
16 tundi valiktööd

Tööõpetuse tähtis ülesanne on kasvatada õpilastes huvi ja armastust ning austust töö vastu, püsivust ja visadust, oskust töötada kollektiivis.
Õppeaine kaudu peaksid õpilased saama teadmisi ja praktilisi oskusi mitmesuguste tootmissfääride erialade kohta.
Töökultuuri kasvatamisel selgitatakse õpilastele puhtuse ja korra loomise ja hoidmise vajadust tööruumis ja töökohal, õpetatakse tööriistade, -vahendite ja masinate hoidmist ja käsutamist.
Materjalide töötlemisel tutvuvad õpilased nende liikide ja omadustega, samuti nii käsitsi kui ka mehaanilise töötlemise viisidega. Ühtlasi tutvustatakse ohutusnõudeid ja nende täitmist.
Õpetuse eesmärgid.
Tööõpetuse õpetamisega taotletakse et õpilane :
 omandab vajalikud oskused igapäevaeluks, tööks ja harrastusteks
 omandab teadmisi mitmesuguste materjalide, töövahendite ja traditsioonide kohta ning oskab neid oma tööks käsutada
 kogeb eneseteostuse võimalusi käelise tegemise kaudu, arendab loovust ja esteetilist maitset
 õpib tundma ja valima sobivamaid töövõtteid, olema säästlik ettevõetud töös
 arendab tööks vajalikke isiksuse omadusi, vastutustunnet, täpsust, püsivust ning töökultuuri ja harjumusi
 omandab oskuse iseseisvalt mõelda, töötada, otsustada, hinnata oma tööd kriitiliselt
 arendab tehnilist taipu, omandab üldtehnilisi teadmisi ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse
 omandab oskuse planeerida majapidamistöid, hinnata kokkuhoiuvõimalusi
 õpib tundma tööõpetuse kaudu mitmeid elukutseid, hindab oma sobivust teatud elukutse omandamiseks

Õppesisu.
Tehnika põhitõed ja üldmõisted.
töö, töökoda, sisekord, töökultuur, tööese, toode, tehnika, tehnoloogia, tööstus
Materjaliõpetus.
tooraine, materjal, materjalide omadused, kvaliteet, materjalimahukuse vähendamine
Tehnilise graafika alused.
joonis, piltkujutis, eskiis, joonte liigid, mõõtarvud, pinnalaotus, vaade, projektsioon,
lõige, skeem, tingtähis, mõõtkava
Tööriistad ja nende käsitsemine.
mõõteriistad, lõiketööriistad, tarvikud, käsitööriistad
Mehhanismid ja masinad.
lihtmehhanismid, ülekandemehhanismid, detail, liide, sõlm, jõumasinad, tööpingid,
seadised, rakised, kodumasinad
Ratsionaalne ja otstarbekas tehnoloogia.
tööjuhend, tehnoloogiakaart, tööoperatsioon, töövõte, tööjärjekord
Tööesemed ja nende kujustamine
eseme sobivus keskkonda, utilitaarse otstarbega esemed, dekoratiivse
põhifunktsiooniga esemed, proportsioonid, vorm ja dekoor, funktsionaalsus,
esteetilisus
Ökoloogia ja loodushoid.
jäätmed, korduvkasutamine, looduse säästmine, keemiavaba põllumajandus
Tööohutus ja töötervishoid.
tööriistade ja tööpinkide käsitsemise ohutusnõuded, müra, vibratsioon, valgustus,
ventilatsioon
Kodukultuur ja kodumajandus.
kodutööde planeerimine, organiseerimine ja hügieen, ruumide korrastamine,
mööbliesemete hooldus ja remont, säästlik majandamine
Tehniline taip ja tehniline looming.
ülesande analüüs, lahendusvariandid, variantide katsetamine, konstrueerimise
põhietapid

Õpitulemused 9. klass.
9. klassi lõpetanu peab teadma:
 joonise mõõdistamise põhireegleid
 skeemidel ja ehitusjoonistel käsutatavate tingmärkide tähendust
 tähtsamate puiduliikide ja metallide omadusi
 puidu-ja metallilõikepinkidel töötamise ohutusnõudeid
 elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet
 sõnade masin, mehhanism, ülekanne, seadis, tarvik, rakis, suport, noonius, relee tähendust
9. klassi lõpetanu peab oskama:
 eristada tähtsamaid puiduliike, puidurikkeid, metalle ja sulameid
 mõõta nihikuga täpsusega 0,1 mm
 aru saada lõikes kujutatud joonisest
 lugeda jooniselt eseme mõõtmeid ja keermete tähiseid
 leida tehnilisest teatmeteosest vajalikke andmeid
 hööveldada sirgeks puitdetailide külg- ja otspindu
 ühendada puitdetaile rist-, keel- ja kastitapiga
 seadistada puurpinki ja puurida avasid metalldetailidesse
 viilida metalldetaile antud mõõtu
 lõigata käsitsi sise- ja väliskeeret
 treida puidutööpingil piki- ja ristitoorikuid treipeitlite abil
 treida metallitreipingil lihtsa kujuga detaile käsiettenihkega
 värvida ja lakkida puit- ja metallpindu
 teritada saage, höövleid, puure ja peitleid
 planeerida ja teha lihtsamaid majapidamistöid, olla säästlik

Võimalik seos teiste ainetega.


Matemaatika.
hea matemaatika tundmine kergendab tunduvalt ettevõetud tööde teostamist, arvestust käsutatavate materjalide kulu kohta ja nende ökonoomset käsutust.
Füüsika.
hea füüsika tundmine on abiks paljude materjalide omaduste käsutamisel tööks vajalike eesmärkide saavutamiseks, samuti aitab mõista tööprotsessis esinevate jõudude vastastikust mõjust, looduses esinevatest nähtustest mida tänapäeva tööstuses ja ettevõtluses käsutatakse.
Keemia.
hea keemia tundmine aitab õpilastel aru saada keemiliste elementide ja nende ühendite mõju mitmesugustele materjalidele, nende kaitsvast toimest looduskeskkonna kahjustava mõju eest, dekoratiivsete ja kaunite tööde tegemiseks.
Kunst.
kunstiajaloo ja värvustehnika tundmine, mitmete kunstis levinud suundade oskuslik käsutamine aitavad muuta kaasaegse tööeseme meeldiva välimusega tooteks.
Ajalugu.
ajalugu aitab õpilastel paremini mõista kuidas arenes inimene ja koos temaga ka teda abistavad tööriistad, kuidas järkjärgult täienes inimese teadmiste ja oskuste kogus tänu nähtud vaevale ja tööle.
Geograafia.
geograafia on abiks toorainete asukohtade avastamisel, varumisel, tooraine kohaletoimetamise teede õigete ja ökonoomsete variantide leidmisel.
Botaanika.
taimede ja puude elutegevuse mõistmine, nende levik, puuliikide eripära ja tekstuuri tundmine avavad esemete ja toodete valmistamiseks suuri võimalusi.





 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mustvee Vene Gümnaasium | mvg@hot.ee | © 2009

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

???????@Mail.ru